Osades:
Bradley Cooper
Ed Helms
Zach Galifianakis
Heather Graham
Kaks päeva enne oma pulmi läheb Doug koos kolme sõbraga Las Vegasesse, et pidada maha unustamatu poissmeestepidu. Kui aga kolm peiupoissi järgmisel hommikul ärkavad, ei mäleta nad mitte kui midagi. Nende luksuslik sviit on segi pööratud, vannitoas on tiiger ja garderoobis… tundmatu imik. Ainus, mida nad ei leia, on Doug. Nüüd, mil laulatuseni on jäänud vaid loetud tunnid, peavad nad ähmastest tükkidest pildi kokku panema, tuletades meelde kõik eelmise õhtu valed otsused. Ainult seeläbi on lootust Doug üles leida ja toimetada ta õigeks ajaks altari ette.
Filmi sündmus toimus siis meenutamisel, sest kuhugi oli kadunud meeste parim sõber
Doug, ning kuhu ta lõpuks sattus, on päris huvitav kuna see nö. peidukoht
ei ole päris tavaline koht, kuid Vegases võib sedagi ette tulla. Idee kohaselt meenutas see mulle
filmi Dude, Where”s my car ehk siis Kutt, kus mu auto on? Dougi asemel on auto, kuid kui
võrrelda filmi lõpusündmusi, siis ütlen ausalt: Ärge vaevuge võrdlemagi.
Einoh, film on hea.Naljakas, ning huvitav ka ju. Mis mind eriti lummas, oli see,et
naljadega ei ületatud piire, mida tuleb üpriski tihti ette. Seepeale toon näitefilmi
Euroopa Gigolo, mis oli tegelikult kehv.
Vaatamata korrektsele filmi ideele, olid näitlejad ka väga head, kuigi see
lause võib tunduda küll täiesti igavana, kuid nii see tõesti on
. Komöödia fännina, suudan ma ilusasti
ka vaadata näitlejate sisseelamist ja samuti ka emotsioone, mis võib jääda märkamatuks, ning kohativõib tekkida tunne ,et komöödia näitlejad on täiesti igavad ja mis iganes.
Algselt ma plaanisin ma kiita ühte näitlejat natukene rohkem, kuid
ma kustutasin selle ära, sest ma sain aru ,et seis on viigis.
Zach Galifianakis oli kindlasti naljade võti. Isegi tema seismine ja istumine tõi
naeru näole ning võite kujutada ette millise naeru tõi tema liikumine näole.
Pole ammu nii palju naernud, ning juba kirjutamine toob naeru näole, kuid
see selleks. Komöödia näitlejal on väga tähtsal kohal näoilmed, ning
seda siin filmis oli. Loomulikult mitte tavalised “Tere” ilmed, vaid siiski
vaimukad/naljakad/Humoorikad.
Ega filmist palju rääkida ei ole, piisab lausest, et film on naljakas ja hea.
Voldemort saab liitlasi juurde nii võlurite maailmas, kui ka mugude maailmas ning Sigatüügas ei ole enam turvaline koht. Harry arvab, et kurjad jõud võivad peituda Sigatüükas endas, kuid Dumbledore ei pööra sellele nii palju tähelepanu, sest ta valmistab ennast ette eelseisvaks…
Sigatüügas saab endale ka uue õpetaja – Horace Slughorn’i. Harry suureks abiks leiab ta Nõiajookide raamatu, mis kuulus salapärasele õpilasele, kes kutsus ennast Segavereliseks printsiks ning Severus Snape ei saa teda enam niivõrd palju noomida.
Kui Harry hakkab järjest rohkem kiinduma Ginny’sse, siis Ron’il on humoorikas suhe Lavender Brown’iga, mis ei meeldi eriti Hermionele, kes surub oma tunded alla.
Film lähtub põhimõttele, et kõiki ei saa usaldada ning peale suhetedraama saab näha uskumatuid seiklusi ja märulit.
Ametlik kodulehekülg: http://harrypotter.warnerbros.com/harrypotterandthehalf-bloodprince/’
Kindlasti te juba märkasite ,et ma olen selle filmi pealkirja teistmoodi kirjutanud. Seekord olin ma sunnitud kirjutama osa eestikeelse nime sulgudesse. Need Harry Potteri filmide nimetused on ikka hiiglaslikud pikad. Kas teile ei tundu nii? “Harry Potter and the Half Blood Prince” Mõelge kui ma oleksin pealkirjaks eesti keelse nimetuse ka veel lisanud. ” Harry Potter and the Half Blood Prince- Harry Potter ja segavereline prints” Ei lähe läbi küll. Tegelikult on see minu esimene arvustus HP filmidest aga ma olen päris kindel ,et tagantjärele saabuvad ka eelmised osad ja loomulikult ka veel kaks viimast osa. Kes te veel kursis pole siis te kuulsite täiesti õigesti. Raamatuid on 7, kuid filme tuleb 8. Nimelt saladus seisneb selles ,et viimases raamatus toimub tohutult huvitavaid ja vajalike olukordi mida ei taheta filmist välja võtta ning seepärast tehakse kaks osa. Ise ma väga ootan, kuidas siis need olukorrad lahendatakse kahe filmi jaoks ära. Igatahes tuleme nüüd Segaverelise Printsi juurde.
Ma julgen ennast tunnistada suureks Harry Potteri fänniks, isegi kui ma ei oleks kõiki raamatuid lugenud….ja nii see ongi. Ma ei ole kõiki raamatuid läbi lugenud. Lihtsalt sirvinud ja kõik. ma lihtsalt ei ole raamatute lugeja, kuid ma kindlasti loen need kõik läbi. Tegelikult ma olen juba alustanud ja kes teab äkki jõuan raamatutega enne pärale kui filmidega. Jälle ma patran muust kui filmist just nagu oleks mulle loits peal. Nojah ikkagi esimene “Harry Potteri arvustus”
Räägiks siis filmist ka. Filmi ma ootasin tohutult ja see tähendab väga palju. Tegelikult oli väga hea ,et ma eiei ole raamatuid lugenud ja seega ma ei teadnud mitte midagi filmist. Ainult lugesin sissejuhatust kuid see on ju tegelikult väga väike kritseldus. Harry potteri filmides on alati hea vaadata näitlejate kasvamist ja päris naljakas on tagasi mõelda tarkade kivi osale. Päris elus on nad nüüd ju täiskasvanud. Ahhh.. ma pean selle ära ütlema ,ethea ,et selline film tehti.Just sellise ideega, kuna ma ei tea ühtegi võlukunstiga seotud filmi ja seepärast on see minu silmis “Klassika”. Nüüd sai see vahele öeldud ja saan nüüd edasi minna. Raamatute järgi tehtud filme on alati raske arvustada, kuna sisu ei anna muuta, kuid alati saab kirjutada näiteks ülesehitusest.
Filmi algus oli mulle absoluutselt midagi erilist ja ebaharilikku, sest varasemad filmid on algusest teistsugused. loomulikult on kõik erinevad aga see on idee kohaselt täiesti erinev. Tegelikult on mul sellest filmist raske kirjutada. Ausalt. Emma Watsonit on mul filmis alati hea meel vaadata, sest ta välimuselt on lihtsalt võrratu ning tema näitleja oskus ei jää allapoole. Minu silmis on tema üks paremaid etteasteid olnud “Azkabani Vang”is, aga see ei tähenda ,et see kehv oleks olnud. Harryt kehsatanud Daniel Radcliff on alati olnud omas rollis, kuid just selles filmis mulle tundus ,et see polnud tema parim etteaste. Tundus ,et ta ei tunne siin filmis ennast mugavalt, kuid Rupert Grint oli siin filmis nagu kala vees. Tubli töö temale. Väga hästi mängis rõõmu kuid Emma mängis hästi kurbust. Harryt jääb kiita sarmikuse eest ekraanil, kui saate aru mida ma mõtlen.
Kohati jäi tunne ,et see film ei olekski nagu üks suur sündmus vaid suur sissejuhatus millekski suuremaks ja küllap see nii ka oli, sest tulemas on ju see kõige tähtsam. See tunne jäi kripeldama eriti filmi lõpus, sest ma ootasin lõpus midagi suuremat. Rohkem võitlust, võlukeppide välkumist, kuid ma nägin väga palju romantilise ja armatsemise stseene. Noo see on nüüd küll viimane asi mida teha, muuta võlukunst armastuseks. Eks see armastus on kena tunne küll kuid jah…jätaks selle praegu.Loomulikult oli film ka päris vaimukas ja naeru pakkuv, mida ma sooviksin ka kiita. naljad ei olnud üle pakutud, kuid ega siis teisiti ei saa. Mingit naermist peab ju ikka saalis või kodus televiisori taga toimuma, kuid oli ka kurbust. Praeguseks ma siis lõpetan. Järgmise filmini!
Oxfordi matemaatika/filosoofia professor ning temaga värskelt tutvunud õpilane üritavad üheskoos väga imelike matemaatilisi mõrvamüsteeriume lahendada. Loomulikult ei saa see olema lihtne ning uurimise käigus on vaja palju matemaatilisi ülesandeid lahendada.
Miks ma seda filmi vaatasin? Vastuseks saan ma tuua ,et sellised sisulised filmid mulle meeldivad, kus saab natukene ise ka pead murda ja vastuseid otsida. Kogu film oli just nagu suur matemaatika ülesanne, millele pole veel vastust leitud kuid seda peab tegema. Ma julgen ausalt tunnistada ,et kui ma seda filmi vaatasin…tähendab enne vaatamist ei teadnud ma mitte midagi sellest filmist, ainult pealkirja. Filmi sisust ei teadnud ma mitte midagi ning samuti ei olnud ma isegi treilerit vaadanud. Avastasin ,et nii on isegi huvitavam filmi jälgida, kui sa ei tea mitte ühtegi sündmust ette. See on nagu lasete sõbral osta poest shokolaadi ning lasete tal veel paberi ümbert võtta. Avastate ,et see on hea. Loomulikult ei ole filmi shokolaadiga hea võrrelda aga magusa isu tuli kindlasti peale. Kui tulla filmi sisu juurde tagasi siis mis mind hämmastas..või noh ma tegelikult aimasingi filmi pealkirja järgi ette ,et siin tuleb midagi matemaatilist aga siiski hämmastas see kuidas kõik need lahendused ja vastused, tegelaste tekstid absoluutselt kõik mida te nägite ole väga tähtis ning väga korralikult lahendatud.Iga lause oli filmis tähtis mis andis uue vastuse ja vastus andis uue lahenduse. nagu nõiaring. Kahjuks ma pean siiki natukene pettumist väljendama..tegelikult ei ole “pettumist” õige sõna, sest ma vist isegi ei olnud pettunu, lihtsalt oleks võinud olla natukene teistsugune. Rohkem oleks võinud olla arvutamisi, mitte filosoofilist matemaatikat, kuid ma ei ütle ,et see halb oli. Tegelikult oli huvitav… Filmi sisu peale mõeldes , ei tea kas see teistkorda on vaadatav. Kindlasti võite vaadata teistkorda aga nii nagu nende krimi filmidega on…põnevus kaob ja tegelikult on see loogiline , sest teate kes on mõrvar ja teate mis on vastused ja teate kõike…
Nagu ma ütlesin ,et ma ei teadnud algul sellest filmist mitte mõhkugi,siis tuli mulle peategelane suure üllatusena. Tuntuse saanud triloogias “The Lord of The Rings” Elijah Wood. Teda ma poleks küll filmi ette osanud näha kuid noo võta näpust…väga hästi sai hakkama. Kui ma ütlen väga hästi siis on see suurepärane. Elijah Wood tegi suurepärast tööd, kuid kahjuks see film ei ole suur hitt nagu oli “Sõrmuste isand”. Loodan ,et see ei võta teilt huvi selle filmi vastu ära, sest ma kindlasti on see film huvitav ja väga huvitav nendele kellele istuvad sünged kriminaalsed mõrva müsteeriumid :) Elijah Wood oskas samastuda oma karakteriga ning ta tõi emotsioone nähtavale. Olgem ausad sellises filmis pole kerge emotsioonidega mängida. Ta sai hakkama. Eriti mõnus oli vaadata tema mõtlikut nägu. Räägima natukene ka John Hurt”ist. Tema on mulle eelkõige meelde jäänud filmis ” Indiana Jones : kristallpealuu kuningriik” ja samuti ka “Harry potter : Tarkade kivi” Võlukepi müüja :) Ollivander. Vist saab teda näha ka Kahes viimases Harry potteri osas samat tegelast mängides.Igatahes sai tema rollitest räägitud ja oleks aega ka tema sellest tegelasest pajatada.Tema oli siis proffessor. Ausalt ma ei oska tema kohta midaga halba öelda. Ta andis filmile juurde salapära, mis mulle filmide puhul väga meeldib ja eriti just sellest zanrist. Samuti oskas tema emotsioone käsitleda ja muidugi ta ju oskab… vana meister juba :=) Tema varasemates rollites on mulle jäänud silma tema hea emotsioonide käsitlemine.
Kindlasti oli huvitav filmi lõpp. Film ei annda otseselt süüdlast kohe kätte vaid annab mitu tegelast kes on omavahel seotud. Müsteerium saab kummalise lahenduse, kuid annab mitu süüdlast…ei taha sellest kirjutada eriti…Jätaks spoilerid praegu vahele. Head päeva/õhtu jätku. Järgmise filmini.
Osades:
Christian Bale
Sam Worthington
Anton Yelchin
Bryce Dallas Howard
Common
Helena Bonham Carter
jt.
On aasta 2018. John Connori (Christian Bale) saatus on juhtida inimkonna võitlust Skyneti ning selle terminaatorite armee vastu. Ent tulevikku, millest Connorile on maast madalast räägitud, võib muuta ootamatult ilmuv salapärane võõras Marcus Wright (Sam Worthington), kes ei mäleta muud, kui et viibis surmamõistetute osakonnas. Connor peab otsustama, kas teine on saadetud tulevikust või päästeti hoopis minevikust. Samal ajal, kui Skynet valmistub lõplikuks rünnakuks, asuvad Connor ja Marcus teekonnale, mis viib nad Skyneti südamesse ning kohutava saladuseni, mis on seotud terve inimsoo kavandatava hävitamisega.
ma tean ,et ma olen seda ka natukene varem öelnud ,et mul on tohutult kahju ,sest ma pole jälle suutnud järje peal püsida ja regulaarselt filme lisade. Ausalt mul on kahju aga ma loodan ,et saate aru ,et mul on olnud kiired ajad ja nüüd ma proovin edaspidi jälle filme lisada. Ma olen näinudselle ajaga tohutult palju filme . Nii uusi kui ka vanu ja ma väga tahaksin need siia lisada ja ma ka lisan kulugu mul selleks või aasta aga ära ma need lisan. Oma pärast pikka pausi sooviksin kirjutada natukene Terminaatori uuest osast mis kannab pealkirja Terminaator: Lunastus.
Terminaator:Lunastus on suurepärane näide sellest kuidas on vahepeal tehnika arenenud, sest kui vaadata eelmisi osasid( 1. ja 2. 3 oli natukene kehvem) siis on märgata tehnika arenemist. Juurde on tulnud tohutul hulgal erieffekte. Tänapäeval mängib erieffektid ja heli väga suurt rolli. Varem sellele nii ei mõeldud ja ka filmid olid sisukamad. See ei tähenda loomulikutl seda ,et tänapäeva filmid on halvemad, vaid siiski on väga head ning ma usun ,et mina pooldan erieffekte ja helitehnikat. see ei tähenda üldsegi seda ,et film võib olla sisult väga nõrk. Tuleks nüüd tagasi just selle filmi juurde ja nagu sai vaikselt mainitud siis terminaatori neljanda osaga on mängitud tohutult heliga ja erieffektidega. Kindlasti saab suure elamusi just kinos. Lihtsalt jääb filmist parem mulje kui kodus vaadata oma televiisorist.Film oli hea ja isegi väga hea.
Jumal tänatud ,et filmis sai näha rohkem masinaid. Eelmistes oli neid väga väha näha kuigi ainult räägiti nendest tohutult palju. Neljandas seerias räägitakse nendest ja näidatakse neid ka ekraanil.Heh masinate välimus oli ka päris lahe.Aga tsiviilisikuid oli filmis küll väga vähe või neid vist üldsegi polnud. Olid ainult masinad ja sõjaväelased. Kuhu kurat tavalised inimesed kadusid????? Juba surnud??
Kuskilt ma muide lugesin ,et politsei püüdis ameerikas narkojoobes mootorrattaga sõitnud mehe, kes väitis ,et ta on tulevikust saadetud terminaator. Mida ikka tänapäeval korda saata kui teha lollusi :D
Lugesin enne filmi vaatamist teiste kommentaari ja sain teada ,et kurdetakse Arnoldi puudumist. Mina nii ei arva. Loomulikult Arnold jääb terminaatori klassikuks aga ka tema puudumine polnud väga paha. C. Bale on ju sama hea näitleja ja ma julgeksin öelda ,et isegi parem. Ma ei teagi ,// kes sobiks paremini John Connor”i rolli. C.Bale on suurepärane valik sellesse rolli. Mis mind C.Bale juures kõige rohkem meeldib on tema hääl. Kõikidest näitlejatest tunneksin tema hääle kindlasti ära.Kindlasti pole tema hääl filmi trumbiks.Selleks on ülesehitus, kuigi film oleks võinud natukene pikem olla ja anda rohkem vastuseid küsimustele mis filmi juures tekkisid.Masinaid tekib aina juurde aga inimesi juurde ju ei teki. Just see repliik oleks võinud mainitud olla ja anda vastuse küsimusele. Mis siis juhtub ja kuidas seda lahendatakse. Tegelt ka film ole hea ja ma soovitan seda vaadata kõigil. Ükskõik see vanusepiirang . Kõik kinno.
Viimane lause: Palju küsimusi, kuid vähe vastuseid
Osades: Sean Faris
Amber Heard
Cam Gigandet
Evan Peters
Jake Tyler on mässumeelne teismeline, kes uues koolis ei suuda leida enda identiteeti. Ühel päeval satub ta peol kaklema kooli suurima löömamehega ka saab haledalt lüüa. Peale seda vahejuhtumit läheb Jake võitluskunstide treeneri Jean Roqua’ (Djimon Hounsou) jutule, kes võtab uustulnuka oma tiiva alla. Nüüd on aeg Jakel näidata, mis mastist mees ta tegelikult on.
Sai nüüd see film ka ära vaadatud ja kokkuvõtteks ma ütleksin ära ,et film oli väga hea ja kohe ma asun sellest täpsemalt rääkima. Esmalt kui rääkida tegelastest siis ma ütleksin ,et valik oli tehtud üpriski hästi. Tegelasteks valiti siis nooremad inimesed ,et film näeks välja rohkem noortepärane. Erinevalt filmist ” Kickboxer” oli Never Back Down mitmekesisem ja keskendunud oldi tänava võitlustele., mis ongi noortele rohkem iseloomulikum. Film oli hea ja isegi väga hea. PFilmile pandi mitmeid häid külgi sisse ja kokkuvõtteks tuligi Never Back Down.
Kui tulla filmi lisade juurde siis ma mainiksin kohe ära sinise sähvatuse. Aegajalt löökide tagajärjel viskas sinise sähvatuse, mida ma pole veel üheski filmis näinud. Minu jaoks oli see midagi teistsugust, ja see andis filmile oma panuse jällegi. Samuti mulle meeldis kohutavalt Soundtrack. Soundtrackiks oligi enamasti noorte bändid ehk siis Alternative Rock/ Punk Rock jne, mis on minu lemmik muusika stiil, niiet minul pole heli kohta midagi halba öelda, aga see muusika on alati igaühele erinev, sest meile kõigile meeldivad erinevad stiilid.
Võibolla oleks tahtnud näha rohkem erinevaid võitlusstiile ja heited. Võitlused käisid kuidagi väga kähku. Oleks võinud pikemalt teha neid võitlusi ja võitluste käigus rohkem liigutusi sooritada. Mitte, et selle kohapealt film halb oleks aga kui oleks rohkem vigureid tehtud siis oleks film lihtsalt parem olnud. Filmis ma pettuma ei pidanud kordagi ja ma olen õnnelik ,et ma sain selle filmi ära vaadata ja nüüd ma soovitan seda kõigile.
Osades: Tad Hilgenbrinck
Arielle Kebbel
Jason Earles
Eugene Levy
Tara Killian
Carla Alaponte
Steve Stifleri noorem vend Matt (Tad Hilgenbrinck) tegeleb samuti põhiliselt naiste jahtimise ja lolluste tegemisega. Iga päev luusib ta randades ja kõikvõimalikes muudes kohtades ringi, kus võib leida vähese või puuduva riietusega naisi. Seda hobi kavatseb ta jätkata ka muusikalaagris, kuhu ta pärast tema järjekordset koerust pannakse. Nimelt otsustas ta kooliorkestri pillid pipragaasiga üle pihustada. Asi lõppes loomulikult suure segadusega. Koolipsühholoog loodab, et laagris õpib poiss pisut korralikumalt käituma. Kuid seal on tal käed tegemist täis, üritades seksivad muusikuid videosse saada, et tema uus koduvideo edukas oleks. Samal ajal üritab laagriülem, kelleks on Jimi isa (Eugene Levy), poissi õigele teele juhatada.
Ma olen 100% veendunud ,et kõikide American Pie seeriatest on just …Band Camp kõige parem ning kindlasti mõtlete ,et miks ja ma oskan sellele vastata, kuid seda siis etappi kaupa. Loomulikult on kurdetud näitlejate muutuste üle, kuid see pole midagi nii hullu ja selle korvab heade näitlejate valik ning filmi sisu.Loomulikult see suurem point jääb ikka sinna naiste poole jäävat nagu Kuum pirukale ikka iseloomulik on. Nagu ma ütlesin ,et film on seeriatest kõige parem ning peaksin ka mainima ,et naljakaim, sest ma sain naerda kõvasti. Isegi sain naerda siis, kui ma olin kolmandat korda filmi vaadanud. Isegi siis ajasin kõhu veel kõveraks. Suurepärane noortekomöödia, kuid tüübilt ei midagi erilist.
Mis mulle näitlejate juures meeldis..või noh mis näitlejate, pigem ikka peategelase Matt”i juures meeldis, oli tema hoiak, mis jäi päris hästi silma ning see andis filmile oma panuse. Väga hästi tegi oma näoga liigutusi ning seda parajalt. Kõikidest kuuma piruka seeriatest on olnud tema üks parimaid näitlejaid. Loomulikult meeldis eelnevatest osades ka Stifleri kehastav Sean William Scott, kuid se selleks. Üritan selgitada ,et mees tegi milleks ta palgatud oli ning sai sellega hakkama. Seekord ma jätaksin emotsioonide valdkonna lahtiseks , kuna see oli selline film mis ei vajanud erilisi emotsioone, kuid ärge valesti aru saage. Loomulikul mingeid emotsioone pidi olema, sest film oli vaadatav, kuid mitte midagi erilist.
Loomulikult taustamuusikaks valitakse Pop Punk laule, sest nii on see tänapäeval noortel moes ja seda ei saa kasutamata jätta.. Mulle meeldb nii :D head lood :D samuti mulle jäi silma või täpsemini kõrva /viimane orkestri lugu ning see mulle täitsa meeldis.
Osades: Owen Wilson
Leslie Mann
David Dorfman
Alex Frost
Troy Gentile
Vaimukas lugu räägib kolmest keskkooli uustulunukast (Troy Gentile, Nate Hartley, and David Dorfman), kes satuvad kuti nimega Filkins (David Dorfman) piinamisrõngasse. Et nende esimene aasta keskkoolis ei muutuks põrguks, otsustavad poisid palgata endale ihukaitsjaks Komandör Taylori (Owen Wilson). Peaegi aga selgub, et Taylori näol pole tegemist muu, kui lihtsalt ühe tühikargaja ja eputisega ning tema abile lootma jääda on mõttetu.
Ma ei oska nüüd öelda ,et kui Owen Wilsonit poleks siin filmis olnud, siis kas oleks film saanud minu käest rohkem kriitikat. arvatavasti oleks saanud, kuna Owen Wilson oli siin filmis oma tavapärases heas vormis, kuigi film jäi iseeneselt natukene nõrgaks. Ma pean olema aus ja ütlema , et komöödia kohta on selline idee väga hea, kuid sisult nõrk. Ma nägin ,et prooviti olla vaimukas ja isegi sain mõnes kohas naerda, kuid seda polnud väga palju. Filmi sündmustik keerleb siis kahe poisi ümber ning sinna kampa lisandub ka kolmas liige, kuid just see kolmas liige hakkas mind häirima.Kohati oli see hea, kuid siiski ma ütlen EI.
Üks imelikumaid ja ootamatumaid kohti ole see autoga tagaajamise stseen, mis oli minu silmis natukene pikaks venitatud ja muutus aegajalt häirivaks. Oleks võinud olla korraks läbi põiklemine ja korras. See oli ju nii uhke auto ning sellest võib järeldada ,et omanik on autode sõber ning autode sõber ei sõidaks sellise autoga läbi põõsaste ega kitsadel kõnniteedel. Seda ma juba oskan öelda.Väikene läbi põiklemine oleks olnud hea.
Owen Wilson on minu silmis olnud ikka geniaalne näitleja ning iga tema film on olnud erinev, kuid tema hoiak on igas filmis üks ja sama. Uskuge mind, sest ma olen Owen Wilsonit ekraanil tohutult palju näinud ning minust on saanud fänn. Ma olen alati nõudnud erinevaid emotsioone ja teinud nii palju kära sellepärast, kuid Owen Wilson ei vaja pingutusi ,et saada korda emotsioonide puhanguid. Talle on juba see talent antud ,et ta lihtsalt on filmis ja tema hetkene emotsioon sobib kõikjale. Väljaarvatud nukrutsemised, sest see on ju silmaga näha, et see on midagi muud.
Film on täiesti tüüpiline komöödia ning ajaviiteks on see väga hea film vaatamiseks. Filmi kohta on see päris lühike. ma hoiatan ette ,et filmist ei tasu oodata midagi suurt ja võimast, sest seda ei tule, kuid siiski on see hea film,mida on isegi perega hea vaadata, ning ma usun ,et seltskonnas on film palju naljakam. Kui soovite rahustavat filmi, siis vaadake üksinda, kui soovite naljakat siis vaadake sõpradega või perega.Muidu ma paneksin filmile 5/10 aga Owen Wilsoni pärast panen 6/10. Kes pole Owen Wilsoni fänn,see arvestagu ikka 5/10. Eks. :D
Film põhineb korea legendil, et maailma naasevad tundmatud elukad, kes hävitavad planeedi. Ajakirjanik Ethan Kendrick asub seda lugu uurima ning jõuab järeldusele, et kummaliste haigushoogudega Sarah peab teda aitama. Samal ajal jõuab kurjus Los Angelesse ja toob endaga kaasa kaose ja hävingu. Muistse legendi kohaselt peavad Ethan ja Sarah linnas märatsevad elukad peatama.
Te ei kujuta ette kui väga ma soovisin seda filmi vaadata aga alati tuli midagi vahele ja ei saanud, kuid nüüdseks on viga parandatud. Ma vaatasin selle filmi ära ning elamus oli väga suur. Tavaliselt ma pole VÄGA suur fantaasia filmide fänn, kuigi päris mitmed fantaasia filmid on mulle meele järgi ning sealhulgas ka just see film. Ma alustaksin siis kohe filmi algusest. Mulle on alati huvitavad sellised fantasy filmid, mis algavad nö. legendiga. Jutustaja jutustab mis kunagi juhtus jne…Tavaliselt jutustajal on selline mõnus muhe hääl mis paneb põnevust juurde ning kohe ootad mida ta järgmisene lausub.See kõik oli filmis olemas.
Algus oli palju tõotav, kuid siis muutus äkilist asi natukene…..kuidas nüüd öeldagi…lahjemaks, kuna see tüdruku otsimine ei olnud nüüd just kõige paremini lavastatud ja….ja…oli natukene lahjem, ning ma ootasin juba lõppu, sest ma olin kindel ,et sellest võib tulla särav pauk, kuid natukene enne seda ma mõtlesin ,et no commooon..filmi nimi on ju Draakonisõjad aga kus on siis draakonid. Üks madu, paarkümmend trolli ja hulga raudrüüs sõdalasi. Taipasin ,et filmi nimega pandi mööda.Järgmine mõte seisned ,et välja võiks ilmuda ka see hea imoog või kuidas seda head madu nimetati, kes muutub draakoniks jne.. Oli midagi imoog vms. igatahes lootsin ,et asu muutub rohkem draakoni teemaliseks ja nii juhtus. Kuradima hea oli näha legendaarset hiina draakonit. teate küll , see vuntsidega :D
Filmi esimene pool oli hea, keskne oli normaalne, teine pool oli väga hea, kuid oleks tahtnud näha näitlejatelt paremat tööd. Peategelastel puudus enamjaolt emotsioonid. See tähendab ,et emotsioonide valdamine oli nõrk, kuid taiplikus oli hea. Näitlejad teadsid, kuidas olukorras tegutseda. Mõnes filmis koletise saabudes peidetakse ikka kuhugi ligidale ära ju. Auto alla vms.Siin filmis oli taiplikus hea ning loomulikult kui sa näed hiigel madu siis sa jooksed endalt jalad alt.Tegelikult mulle kohutavalt see film meeldis ning nii mõnus oli vaadata. Olen vaimustuses.
Tom Ludlow (Keanu Reeves) on LAPD veteran, kelle elu on veerenud allamäge alates tema naise surmast. Kui ilmuvad asitõendid, mis teevad temast kahtlusaluse kolleegi tapmises, peab Ludlow astuma vastu samale süsteemile, mille osaks ta ise juba aastaid olnud on. Selle tulemusel hakkab ta kahtlustama kõiki enda ümber. Niisuguses olukorras on plahvatus varem või hiljem vältimatu…
Ma alustaksin siis siis sellega ,et ma sooviksin vabandada ,et ma ei ole jõudnud kirjutada uusi arvustusi mõnda aega ja oli väikene paus. Olid kiired ajad ja tegemist palju, kuid nüüd siis otsustasin asja ikkagi kätte võtta ja mõne filmi ikkagi lisada. Täpsemini ikkagi päris palju, kuid asume asja kallale. Filmiks siis Tänavate Valitsejad…peaosas Keanu Reeves.
Keanu Reeves on mind alati üllatanud erinevate rollidega ning ma usun ,et kõigile on ta meelde jäänud The Matrix rolliga, kus ta kehastas Neo”d. Alati on hea vaadata midagi süstemaatilisemad ja korralikult välja mõeldud filmi..just nagu see siin. Krimidraamad on alati head ja põnevust tekitavad. Loomulikult ma soovisin väga seda filmi näha ja noo kurat ära ma ka vaatasin ja ma ütleksin lühidalt ,et mulle meeldis, kuigi film minu silmis natukene venis, kuid see on jällegi igaühele erinev. Film oli väga hästi läbi mõeldud ja samuti ka üllatav. Mind pani see film mõtlema ning üritasin salamisi ka ära arvata tegeliku süüdlase, kuid alati, kes minu silmis oli süüdlane, siis tõestati ,et ta on korralik ja puhas ning lõpuks kes minu silmis oli korralik ja puhas, oli hoopis süüdlane aj räpane.Huvitav keerdkäik. Kõik stseenid olid läbi mõeldud ja lõpuks sulasid kõik ühte patta. Mitte midagi ei jäänud seletamatuks, kuigi ma ootasin midagi rohkemat tänava elust ja võibolla isegi oleks soovinud teismeliste kuritegusid näha, et mida nad oma lolli peaga teevad. Oleks andnud filmile tsillit juurde.
Reeves sai oma rolliga väga hästi hakkama ning mulle meeldis tema silmside teiste kaaspartneritega. Ma ei oska seda vaatepilti kuidagi lahti seletada aga see oli midagi teistsugust, kuidas ta vaatepilti jälgis. See oli just nagu superfilmis super kuulamise ja super nägemisega superkangelane, kuid seda kõike Keanu stiilis. Samuti mis filmi juures on eriti köitvat, on emotsioonid ja sündmusesse sisse elamine. On filme kus ei osata käituta mingis teatud olukorras, kuid siin filmis näitlejad taipasid olukorra ära ning ka käitusid vastavalt ja sellega kaasned ka hea emotsioonide valdamine.
Nagu sai juba öeldud ,et film on üllatav ja annab hea ülevaata kriminaal maailmast ning ka sellest ,et politsei on ka tavaline inimene ja ta tunneb samasid asju mida iga teinegi. Film näitas ,et politseil ei ole kõige parem elu. püüab süüdlase kinni ja kõik plaksutavad, läheb linna, annab narkodiilerile pasunasse ja jälle… vaid igale teole tuli ka vastav vastutus anda ja kui ka politsei olukorda ära realiseerida ei suuda siis on tal ka raske olukorraga leppida, ning see oli väga hea mille üle filmis mõeldi. Film oli hea ning ma ei oska midagi enamat öelda
Osades:
Amanda Righetti Jared Padalecki
Jonathan Sadowski
Aaron Yoo
Travis Van Winkle
Danielle Panabaker
jt.
Whitney (Amanda Righetti), Clay (Jared Padalecki), Mike (Nick Mennell), Jenna (Danielle Panabaker), Trent (Travis VanWinkle) ja teised noored satuvad Crystal Lake’i Laagrit uurima (sai kuulsaks 1980ndal aastal valminud samanimelises filmis). Varsti aga muutub nende näiliselt lõbus nädalalõpp luupainajaks, kui neid hakkab jahtima maniakk nimega Jason Voorhees (Derek Mears).
Olen kuulnud ,et mõned on öelnud ,et film oli päris igav ja mis iganes, kuid minu jaoks oli film hea ja isegi natukene üllatav. Võibolla hirmusin liiga teiste arvustustest ära või mis iganes. Jutu point on ,et igal inimesel on oma arvamus ja me kõik oleme erinevad, kuid tuleme tagasi filmi juurde. Tegelikult võibolla oli mõni koht, mida saanuks muuta või eemaldada ning üks neist oli liiga noortepärasus. Film oleks võinud võtta natukene Jared Padalecki järgi ,et siis arukas ja mõistlik, mitte peonäljas hull. Film oleks saanud absoluutselt teise väljanägemise, kuigi mõni koht oli täitsa vaadatav. Ma mõtlen noortepärasust ja hmmm,mmm :D okey.
Hea oli ,et filmi tegevust alustati algusest ja mõeldi läbi, kuidas Jason saab omale maski ning tänu maskile sai ühes stseenis natukene naerda ka. Ma mõtlen seda hokikepi ja maski kohta, kui keegi aru saab.Kahjuks see maski leidmine ei olnud midagi erilist vaid täiesti tüüpiline.
Näitlejatest ma tõesti suurt midagi ei oodanud. Väljaarvatud Jared Padalecko. Tema oli filmi kõige parem osa ning ta lausa sobis filmi ja andis filmile midagi uut, nagu eespool sai mainitud. Tegevuspaigaks oli loomulikult Crystal lake piirkond ja täitsa mõnus oli vaadata vana Crystal Lake õhkkonda ja loomulikult vana head Jasonit. Filmis ma ootasin jälle midagi müstilisemat ning ma usun ,et see on täitsa teostatav aga mis sest enam. Ma pole eriti slasheritest hirmu välja pigistanud ning ei teinud ma ka seda nüüd, kuigi ma pean tõdema ,et mõni koht pani võpatama küll, kuid seda ka natukene. Mind alati huvitab õudakate lõpud, sest need on kõige raskemini teostatavad ja tulemus on tavaliselt ettearvamatu. Selle filmi lõpp oli küll paras pauk :D
Three Rings for the Elven-kings under the sky,
Seven for the Dwarf-lords in their halls of stone,
Nine for Mortal Men doomed to die,
One for the Dark Lord on his dark throne
In the Land of Mordor where the Shadows lie.
One Ring to rule them all, One Ring to find them,
One Ring to bring them all and in the darkness bind them
In the Land of Mordor where the Shadows lie.
